pühapäev, 16. aprill 2017

Ülestõusmispüha


Lihavõtted, ülestõusmispühad, vanimaid ja tähtsamaid ristiusu pühi, tähistavad ristilöödud Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist pärast vaikset ehk kannatusnädalat. Lihavõtted on liikuvad pühad, mis Nikaia kirikukogu (325) otsusel algavad 1. Täiskuujärgsel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva ning määravad paastu alustava vastlapäeva vastlapäeva (7 nädalat varem), palmipuudepüha (nädal varem), taevaminemispüha (40 päeva hiljem) ja suviste ehk nelipüha asukoha (7 nädalat hiljem). Eestikeelne nimetus „lihavõtted“ märgib kat. kiriku 40-päevase lihasöömiskeeluga paastuaja lõppemist, millest peale võidi jälle liha võtta. Lihavõttekombestik sisaldab palju rahvusvahelist – heebrea karjakasvatajate ja ristiusu rituaalidega on põimunud Euroopa agraarrahvaste loodusjumalate kevadist elluärkamist (sellest nimetus kevadpühad). Eestlastel on lihavõttekombestikku kuulunud elamu korrastamine, külanoorte kiigelkäimine, munade värvimine (sellest nimetus munapühad), muna ja kohupiimatoidud ning uuemal ajal lihavõttekaartide saatmine.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar