Lihavõtted,
ülestõusmispühad, vanimaid ja tähtsamaid ristiusu pühi, tähistavad ristilöödud
Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist pärast vaikset ehk kannatusnädalat.
Lihavõtted on liikuvad pühad, mis Nikaia kirikukogu (325) otsusel algavad 1. Täiskuujärgsel
pühapäeval pärast kevadist pööripäeva ning määravad paastu alustava vastlapäeva
vastlapäeva (7 nädalat varem), palmipuudepüha (nädal varem), taevaminemispüha
(40 päeva hiljem) ja suviste ehk nelipüha asukoha (7 nädalat hiljem).
Eestikeelne nimetus „lihavõtted“ märgib kat. kiriku 40-päevase
lihasöömiskeeluga paastuaja lõppemist, millest peale võidi jälle liha võtta.
Lihavõttekombestik sisaldab palju rahvusvahelist – heebrea karjakasvatajate ja
ristiusu rituaalidega on põimunud Euroopa agraarrahvaste loodusjumalate
kevadist elluärkamist (sellest nimetus kevadpühad). Eestlastel on
lihavõttekombestikku kuulunud elamu korrastamine, külanoorte kiigelkäimine,
munade värvimine (sellest nimetus munapühad), muna ja kohupiimatoidud ning
uuemal ajal lihavõttekaartide saatmine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar