Endise Tartu Ülikooli rektori Johan Kõppi (9.11.1874 – 21.10.1970) ühe aastapäevaaktuse peokõne milles ta analüüsis võimu ja vaimu vahekorda ning kritiseeris Pätsi diktatuurirežiimi. J. Kõpp väitis, et viimasel ajal võtab ikka rohkem maad teadmine ja tundmine, et kõik saavutatakse ainult võimu kaasabil. Ei suuda aru saada sellest olukorrast ja tahaks näha niisuguseid mehi, nagu seda ajaloost tunneme, kes pigemini põletavad oma käe, kui et annavad ära oma sõbra, oma rahva. Praegune aeg on tulvil ootamatusi ja uusi sündmusi. Hommikul ärgates ei või olla kindel, et öö jooksul ei ole Euroopa kaardilt mõni riik kustutatud. Praegune ajajärk nõuab isiksusi, nõuab traditsioone ja tõekspidamisi. Eriti väikerahvaste juures, kes hingitsevad kuidagimoodi suurrahvaste armust, on oluline, et siin iga mees oleks selgel arusaamisel, missuguste eesmärkide poole tuleb püüda. Tarvis on inimesi, kes on tugevad kui tammed, kes surve tagajärjel murduvad, kuid mitte ei paindu. Meile ei ole tarvis roomajaid, uss- või siuginimesi.
Näiteks õhtuses lauakõnede osas märkis vilistlane J. Sütt, et tema kui vana pedagoog ei saa enam kasvatada noorsugu oma veenete ja tõekspidamiste kohaselt. Nüüd võivat üles kasvada niisugune generatsioon, kes painutab end igasuguse võimu ees ja roomab käskijate ukse all. Kuid kõigele vaatamata lootis ta siiski, et ka tulevikus leidub veel inimesi, kes julgevad end püsti ajada ja diktatuurivõimule näkku sülitada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar